Minu teraapia algas kohas, kus enam üldse ei osanud. Sõltuvuste küüsis ja ennast täiesti kaotanud. Varasemalt polnud abi saanud. Õnneks oli minu sees veel väike lootus. Ja mõtlesin, et proovin korra veel, siis veel teadmata, et see on minu uue elu algus.

Selleks, et midagi muutuks, tuli minna sinna, kus kõik algas. Mängida läbi kõik need kohad, mis palju valu on teinud. Näha ära haavad, mis elu siiani mõjutanud. Terveks saamine on isekas. Sain aru, et minu keskkond mõjutab mind palju ja selleks, et suuremat pilti näha, pidin vanast eemalduma.

Väga oluline on, kellele ennast usaldada. Minu töö iseendaga oli väga sügav ja pidin alla suruma nii mõnegi hirmu. Hirmu ennast avada ja jagada. Need kohad, mida eluaeg oled püüdnud unustada. Ja see on terveks saamise võti. Ja tänu Andrese teraapiale, sai see võimalikuks. Turvaline ruum, usaldus ja austus. Vaja on vaid ühte inimest, kes sinusse usub ja minu näide on tõestus, et see päriselt toimib

Ja Andres on ehe näide inimesest, kes teeb enda asja südamega. Mul oli turvaline, ma olin hoitud ja ma sain hakkama! Aitäh

Õppisin tundma ja märkama emotsioone, andma neile nimetusi ning neid ka teistele väljendama. Mõistma, et kui reageerin millelegi, siis selle taga on mingi tunne, põhjus ning mul on õigus tunda kõiki tundeid ja neid ei tohiks alla suruda. Armastasin grupiga kooskäimist, sest see oli kvaliteetaeg minule endale - nagu vesi lillele, mis peaks kunagi õitsema minema. Iga teema oli erinev, oluline ja kaasahaarav ning koos tekitas terviku, justkui kastitäis tööriistu, millega lihvida teemant säravaks ja täiuslikuks.

Võtsin aja maha ja hakkasin süvitsi tegelema oma vaimse tervisega, võtsin vastutuse enda paranemise, sh emotsioonide, tunnete ja mõttemaailmaga süvitsi tegelemise eest. Osalesin sõltuvussuhete grupiteraapias ja tegime ka individuaalkohtumisi. Andresega rääkides olen end alati tundnud mõistetuna, kuulatuna, turvaliselt, usalduslikult, aktsepteerituna. Kasutan temalt õpitut igapäevaselt, tegelen eneseanalüüsi ja -vaatlusega, läbi selle mõistan paremini ka inimesi, kes mu elus on osalenud, osalevad. Olen nüüdseks, eeskätt tänu grupiteraapiale ja individuaalkohtumistele, palju teadlikum inimese psühholoogiast, psüühilistest protsessidest toimimismehhanismidest ning teadlikust, teadvustatud elamisest, olemisest ning mõtete, emotsioonide ja käitumise juhtimisest. Rõhutan, et juhtimisest, mitte allasurumisest.

Kui ma algul tulin gruppi, siis olin järjekordses depressioonis. Tundsin, et mu mees ei tee midagi meie suhte päästmiseks ja muutmiseks. Tundsin suhtes olles suurt üksindust. Meil puudus ühisosa ja tahtsin vaid suhtest põgeneda. Olin kaotanud iseend suhtesse ja ei tajunud oma minapilti, emotsioone ja ei osanud ka neid tõlgendada. Nüüd, kui olen läbinud programmi, tunnen, et ma ei ole muutunud. Mu isiksus on sama, mis varem – olen introvertne lilleke, kes vajab elus rahulikku kulgemist ja omaette olemist. Kuid muutunud on see, et ma tajun enda vajadusi ja piire ning oskan nende nimel töötada ja neid paika panna.

Mulle tohutult meeldib meie grupp ja Andrese teraapia, sest siin ei ole süüdistusi, õpetusi ega hukkamõistu. Mulle antakse tõlgendusi, valikuid ja nägemusi erinevatest võimalustest.
Üks asi, mida ma teraapia jooksul kindlasti olen õppinud, on probleemilahendus oskus. Mitte põgeneda alkoholi, reisimisse vms vaid vaadata iseendasse. Olen parem kaaslane iseendale, parem lapsevanem, parem kaaslane teistele. Olen leidmas seda rahu iseendas, mis on hinges ja südames hooletusse jäetud olnud. Aitäh!