Kaassõltuvus

Mis on kaassõltuvus?

Kuidas see puudutab vähemal või suuremal määral enamikke inimesi läbi lähisuhete?

Kaassõltuvus tekib lapseeas kogetud väärkohtlemise tagajärel. Vanemad põhjustavad lapses häbi, saamatuse või suure üleolekutunde. 

Kaassõltuvus puudutab väga paljusid inimesi kuna kasvatusmeetodid olid varasemalt võrdlemisi ebateadlikud.  Ebateadlikkus tähendab, sellisel juhul seda, et vanem manipuleerib lapse enda soovi järgi käituma unustades, et tegu on lapsega mitte täiskasvanuga. Lastelt oodatakse et nad oleksid sageli laps-täiskasvanud ja ei tekitaks enda olemasoluga vanematele ebamugavusi. Lapsi häbistatakse eesmärgil nad vaikima sundida. Või antakse neile ülejõu käivaid täiskasvanu rolle, mis võivad üleolekutunde tekitada, kuid kuna laps ei suuda ja ei ole mõeldud täitma mitte eakohaseid rolle siis saab ka seal ebaõnnestumise tagajärel  tekkida häbi tunne jõuetus ja areneb madal enesehinnang.   Kasvatus on juhitud ka  kuvandist millised peaksid naised ja mehed olema, mitte millised nad tegelikult on. Mehed ei nuta ja mees peab alati tugev olema.Häbistamine ja ootuse seadmine.  Poisslapsed ei julge seepeale tunda ja tundeid väljendada, sest nad peavad tugevad ju olema ning teisi sageli ka teenima ja teiste heaolu võimaldama. Selline allasurumine viib sageli sõltuvuskäitumiseni, mis on lihtsalt moodus oma kaassõltuvuslike sümptomitega toime tulemiseks, enda ventileerimiseks ja hea enesetunde saavutamiseks. Laps räägib kui kana pissib. Järjekordne häbistamine ning sõnum, et sinu arvamus ei ole oluline. Sina oled madalam ja mina ütlen kuidas sa olema pead, millal või mida rääkida võid. 

Tulemuseks on Lapse Tegeliku Mina kaotamine. Lapsest ei arene küps täiskasvanu.

Laps jääb käituma vanema soovide järgi püüdes end kohandada teise inimese soovidele ja vajadustel. Seeläbi teenib välja armastust ja heakskiitu. Minu eneseväärtus hakkab sõltuma teiste inimeste hinnangust kas olen hea või halb. Eneseväärtus on inimeseks olemise üks alustaladest kuid sõltudes selles teistest saame nö pliiseriteks kes iial ei ole kontaktis enda vajadustega ja Tõelise endaga. Kui minu vajadused on täitmata siis ja elan teistele ilma Päris Mina tundmata siis hakkab elu väga viltu vedama. Ma sõltun vajadusest olla sõltuvate inimestega ning ma ei saavuta ka normaalseid suhteid enne kui olen ise enda kaassõltuvuse seljatanud või vähemalt sellega tegelema hakanud. 

Kuna alateadvusesse on istutatud selline muster ja näeme seda ka oma vanemate pealt siis on kaassõltlasel vaja leida inimene kelle eest saab hoolitseda. Keda kontrollida ja lõppkokkuvõttes keda saab ise väärkohelda. Sellel inimesel on lihtsalt vaja sellist inimest enda kõrvale et end väärtuslikuna või vajalikuna tunda. Siin kohtuvad võlts üleolekutunne ja ka häbitunne. Sellised inimesed on tavaliselt sõltlased, lapsed, madalama astme töökaaslased, haige pereliige. 

Minnes suhtesse aktiveerub lapsepõlves kogetud trauma ja väärkohtlemine ning hakkame reageerima lapse tasandilt. 

Põhjuseks võib pidada ka tööstusrevolutsiooni ja linnastumist, kus mõlemad vanemad hakkasid tööl käima ning lapsed ei saanud enam piisavalt emotsionaalset lähedust ja  tähelepanu. Ema isa tulid koju väsinuna ja tõredana. Fookus nihkus aina enam raha teenimisele ja toime tulekule. Lapsed olid rohkem üksi ning ka linnakeskkond ei ole tegelikult inimest toetav. Inimene on osa loodusest ja maailmast. Linn ei ole loodus ja ühendus lihtsalt katkes. EI olnud enam ühendust ei looduse ega vanematega. Vanematel polnud ühendust teineteisega. Armastus hakkas hääbuma ja vaimne tervis koos sellega. 

Mida teha, kui tunned ära ennast või oma lähedast kannatamas mõningate kaassõltuvuslike sümptomite all?

KONTROLLIB TEISTE INIMESTE TEGEVUST 

  • ANNAB SAGELI NÕU
  • TÖÖL VÕIVAD ESINEDA EMOTSIONAALSED VÄLJAPURSKED
  • TAGARÄÄKIMINE JA KUULUJUTTUDE LEVITAMINE
  • TEISTE ASJADESSE SEKKUMINE
  • PERFEKTSIONISM 
  • ISEENDA VAJADUSTE EITAMINE JA MADAL ENESHINNANG
  • TEISTE PÄÄSTMINE JA PIDEV AITAMINE
  • NÕRGAD PIIRID
  • TUNNEB, ET VASTUTAB KÕIGE  JA KÕIGI EEST
  • TUNNEB END ÄRAKASUTATUNA JA MITTE HINNATUNA

Kuna kaassõltuvus on sageli endast väljapoole ehk teiste inimeste poole suunatud,
siis on aeg küsima hakata MIDA MINA TAHAN!

KÕIGE OLULISEM on inimesel saavutada eneseteadlikkus. Kuidas käitund, mõtlen ja tunnen. Ennast justkui kõrvalt näha. Selleks on parim võimalus hakata päevikut pidama. Kuhu kirjutan tunded, mõtted ja olukorrad. Siis hakkan mustreid kordusi nägema. 

Kuna on väga harjumatu teha seda, mida mina tahan ja tunduda egoistlik kuna inimene ei ole kunagi nii teinud, siis on äärmiselt oluline hakata tegelema eneseväärtuse leidmisega. Olen väärtuslik kuna olen siia maailma sündinud ning kui ma tõesti hoolin enda lähedastest ja teistest inimestest. siis parima versiooni endast saan neile pakkuda läbi iseenda vajadustega arvestamise. Te olete väärt omama häid suhteid teistega. Olete väärt elama õnnelikku elu ning teie isiklik elu ja loomeenergia on teie enda käsutuses. 

Olete väärt suhtlema ainult nende inimestega kellega te suhelda soovite. Te ei pea elama kellegi ootustele vastavalt. Kuid te ei tohiks nõuda ka teistelt, et nemad teie ootusi täidaksid. 

Leidke üles iseenda sisemine tõetunnetus. Mis teie süda soovib. Mõistusest tulevad ego kannatused. Need on hirmud, rasked tunded uskumused jne. 

Nähes lähedast kannatamas võib pakkuda varianti nõustajaga rääkida, et paremini aru saada, mis elus täpsemalt toimub. Inimene ei pea selliste olukordadega ise hakkama saama. Selleks on terapeudid, nõustajad ja psühholoogid , kes on õppinud mõistma inimpsüühhika toimist ja põhjuseid. Me kõik käitume nagu me käitume millegi pärast. Ei ole sellist asja, et olen loomuselt selline. Kui on õpitud mõtte tunde ja reaktsioonimuster siis saab seda ka ümber õppida. 

Meil on ka palju erialaseid raamtuid kus saab äratundmisi ning kasulikke mõtteid. 

Kuidas välja astuda kaassõltuvuslikust tunde ja käitumismustrist?

Senini olen palju kasutanud S. Karpamani draamakolmnurka, mis aitab hästi näha kuidas liigume erinevates rollides. Lõpetades päästmise ei satu ma ohvrisse ja süüdistajasse.

Ohvril on allasurutud viha ja ta usub, et tema piiridest on üle sõidetud. Tuleb piirid paika saada ning seeläbi vabaneme ohvriks olemisest või langemisest. 

Kui saavutame kindlustunde oma tõekspidamiste osas enda kohta, siis ei hakka me ka teisi süüdistama selles kuidas nad  meid tundma panevad. 

Välja tegelikult lihtsalt astudagi ei saagi. Selleks tuleb endaga tõsiselt tegeleda ja seda fookus ja eesmärk sellest välja saamiseks. 

Erinevates olukordades, mis suhetes ette tulevad reageerime oma lapsepõlve haava ja õpitud mustri baasilt. Seega käitume täiskasvanuna nagu haavatud lapsed. 

Paarisuhetes projitseerime  oma vajaduse ema või isa armastuse järele või lapsepõlves saadud valu oma kaaslasele, kes peaks siis justkui seda tühimikku täitma. Meie kaaslane ei sa seda tegelikult teha ning ka partnerite vaheline intiimsus ei ole enam normaalne kui vaheldutakse lapse ja täiskasvanu rollide vahel. 

Seega tulekski ikkagi teadvustada düsfunktsionaalne peremudel ja sellega seotud uskumused. Tänapäeva teraapias on selline asi nagu sisemise lapsega töötamine, mis aitab tervendada meie alateadvuses olevat väärkoheldud last. Väga oluline on töötada enda hinnangulisusega iseenda ja teiste suunal. Hakkata ennast ja teisi eristama. MIna olen mina ja tema on tema. Me oleme üks pere või paar kuid isikuna oleme erinevad ja õppida lugupidavalt suhtuma teisesse inimesse. Suurt suurt rõhku tuleb panna ausale eneseväljendusele ja kommunikatsioonile. Sest nagu ka öeldakse ei ole olemas suhteprobleeme vaid kommunikatsioonoiprobleemid. 

Mida teha selleks, et kaassõltuvusele piir panna, et töö- ja pereelu mitte kahjustada?

On vaja õppida ei ütlema. Mõnikord ei teisele on jah iseendale. 

Üks tähtsamaid asju on leida oma piirid ja need paika panna. 

Mitte võtta vastutust teiste eest ja lubad teistel ka eksida. Kui me pidevalt päästame ja nö igale kukkujale madratsi alla lükkame ei õpi teised inimesed enda eluga toime tulema ning me tunnemegi kohustust kogu aeg hoolitseda. Igaüks nii tööl kui kodus vastutagu omaenda ülesannete eest ning ka ära määratleda mis on minu vastutus ja mis mitte. 

Kuidas kaassõltuvus mõjutab töö- ja eraelu?

Pingestab suhteid nii kodus kui ka tööl.  

INDIVIDUAALSED

  • Töölt lahkumine
  • Suhete katkemine
  • Rahalised raskused
  • Füüsilised ja vaimsed haigused
  • Raisatud elu
  • Hingeline agoonia

ORGANISATOORSED

  • Emotsionaalselt ebaturvaline töökeskkond
  • Madal tootlikkus
  • Väärtusliku tööjõu kaotamine
  • Meeskonna puudulik ühtsustunne
  • Ülemäärased kulud
  • Saamata jäänud tulu

Sellises pingeseisundis elamine hakkab looma haigusi ja nii keha kui ka meel lihtsalt ei pea enam vastu. 

Oleme ellujäämisrežiimil roomaja aju tasandil.Aju tüvi Põgene võitle. See seisund ei lase toimida mõtleval ajuosal ning toodab stressihormooni olles valmis kõige hullemaks. 

  • Teiste eest töö ära tegemine
  • Isiklike asjade pärimine
  • Endale ebarealistliku töökoormuse võtmine
  • Delegeerimisest loobumine
  • Flirtimine
  • Selliste ülesannete vastu võtmine, mida pole võimalik kohaselt täita

1. Esimene Põhisümptom

  1. Üks äärmus on, et inimese eneseaustus on nõrk või puudub hoopis-te peate ennast vähemväärtuslikuks kui teisi.
  2. Teine äärmus on ülbus ja üleolekutunne-te tunnete et olete eriline ja teistest parem.

Eneseaustus teistest või nt rahast sõltuv.

2. Teine Põhisümptom

Raskused toimivate piiride seadmisega.

3. Kolmas Põhisümptom

Raskused oma isikliku reaalsuse omaksvõtmisega

  1. Keha-kuidas välja näeme ja kuidas meie kehad talitlevad
  2. Mõtlemine-Kuidas omistame tähendusi meieni jõudvale informatsioonile
  3. tunded: meie emotsioonid
  4. käitumine- Mida me teeme või ei tee

4. Neljas Põhisümptom

Raskused oma vajaduste ja soovide eest hoolitsemisega täiskasvanueas.

5. Viies Põhisümptom

Raskused mõõdukuse säilitamisega reaalsuse kogemisel ja väljendamisel.

Kas täiesti asjas sees või osavõtmatud.Äärmuslikkus. 

Need väljenduvad kõigi isikliku reaalsuse osade juures. 

Jaga seda postitust:

Sarnastel teemadel

Suhtemured

Kui märkate neid sümptomeid oma suhtes, võib teraapia olla soovitatav, et aidata leida lahendusi ja taastada tervislik suhe. Kommunikatsiooniprobleemid: Kui

Read More

Ärevus

Ärevushäire on psüühikahäire, mille korral inimene tunneb põhjendamatut, liigset või pikaajalist ärevust, mis segab tema igapäevaelu ja toimetulekut.  Psüühilised sümptomid:

Read More