Trauma

Emotsionaalne ja psühholoogiline trauma on erakordselt stressirohkete sündmuste tagajärg, mis purustavad sinu turvatunde ja panevad sind tundma end abituna ja ohustatuna. Psühholoogiline trauma võib jätta sind sagedaste häirivate tunnete, mälestuste ja ärevusega, mis ei kao ära. See võib sind ka muuta tuimaks, eraldatuks ja usaldamatuks teiste inimeste suhtes.

Traumeerivad kogemused on sageli seotud elu või tervise ohuga, aga iga olukord, mis sind üle koormab ja isoleerib, võib põhjustada trauma, isegi kui see ei tekita füüsilist kahju. Traumaatiliseks ei tee sündmust mitte see, mis tegelikult juhtub, vaid see, kuidas sa seda tunnetad. Mida rohkem sa kardad ja tunned end abituna, seda suurem on tõenäosus, et oled traumeeritud.

Emotsionaalne ja psühholoogiline trauma võib olla põhjustatud:

Ühekordsetest sündmustest, nagu õnnetus, vigastus või vägivaldne rünnak, eriti kui see oli ootamatu või juhtus lapsepõlves. Pidevast ja lõputust stressist, nagu elamine kuritegevusest haaratud naabruskonnas, eluohtliku haigusega võitlemine või korduvate traumeerivate sündmuste kogemine, nagu kiusamine, perevägivald või lapsepõlves hooletusse jätmine. Sageli tähelepanuta jäänud põhjustest, nagu operatsioon (eriti esimese 3 eluaasta jooksul), lähedase inimese ootamatu surm, olulise suhte purunemine või alandav või sügavalt pettumust valmistav kogemus, eriti kui keegi oli tahtlikult julm. Loodusliku või inimtekkelise katastroofi traumaga toimetulek võib esitada ainulaadseid väljakutseid – isegi kui sa ei olnud sündmuses otseselt osaline. Tegelikult, kuigi on väga ebatõenäoline, et meist keegi kunagi oleks terroristirünnaku, lennuõnnetuse või massitulistamise otsene ohver, siiski näiteks, oleme me kõik regulaarselt pommitatud kohutavate piltidega sotsiaalmeedias ja uudisteallikates nendest inimestest, kes on seda olnud. Nende piltide korduv vaatamine võib ülekoormata sinu närvisüsteemi ja tekitada traumeerivat stressi.

Ükskõik, mis on sinu trauma põhjus, ja kas see juhtus aastaid tagasi või eile, saad sa teha tervendavaid muutusi ja edasi elada.

Psühholoogilise trauma sümptomid 

Me kõik reageerime traumale erinevalt, tundes erinevaid füüsilisi ja emotsionaalseid reaktsioone. Pole olemas “õiget” või “valet” viisi mõelda, tunda või vastata, nii et ära mõista kohut oma ega teiste inimeste reaktsioonide üle. Sinu reaktsioonid on NORMAALSED reaktsioonid EBANORMAALSETELE sündmustele.

Emotsionaalsed ja psühholoogilised sümptomid: 

• Šokk, eitamine või uskumatus.
•  Segadus, keskendumisraskused. 
• Viha, ärrituvus, meeleolumuutused.
•  Ärevus ja hirm.
•  Süütunne, häbi, enesesüüdistamine. 
• Teistest eemaldumine.
•  Kurbus või lootusetus. 
• Ühenduse kaotamine või tuimus. 

Füüsilised sümptomid:

• Unetus või õudusunenäod. 
• Väsimus. 
• Kergesti ehmatamine. 
• Keskendumisraskused.
• Kiire südametegevus.
• Närvilisus ja rahutus.
• Valud ja vaevused. 
• Lihaspinged.

Traumast paranemine 

Trauma sümptomid kestavad tavaliselt mõnest päevast kuni mõne kuuni, hajudes järk-järgult, kui sa protsessid ebameeldivat sündmust. Aga isegi kui sa tunned end paremini, võid sa aeg-ajalt olla vaevatud valusate mälestuste või tunnete poolt – eriti siis, kui midagi meenutab sulle traumeerivat sündmust, näiteks selle aastapäev, meenutavad lõhnad, olukorrad, inimesed, sündmused jne.

Kui su psühholoogilised trauma sümptomid ei leevene-kui need muutuvad veel hullemaks – ja sa leiad, et sa ei suuda sündmusest pikka aega edasi liikuda, võid sa kogeda posttraumaatilist stressihäiret (PTSD). Kuigi emotsionaalne trauma on normaalne reaktsioon häirivale sündmusele, muutub see PTSD-ks, kui su närvisüsteem jääb “kinni” ja sa püsid psühholoogilises šokis, suutmata mõista, mis juhtus, või oma tundeid läbi töötada.

Sõltumata sellest, kas traumeeriv sündmus hõlmab surma või mitte, pead sa kui ellujäänu toime tulema turvatunde kaotusega, vähemalt ajutiselt. Selle kaotuse loomulik reaktsioon on lein. Nagu inimesed, kes on kaotanud lähedase, pead sa läbima leinaprotsessi. Järgnevad näpunäited aitavad sul toime tulla leinatundega, paraneda traumast ja edasi elada.

• Võta vastu tuge: Kõigepealt, traumast ülesaamiseks on vaja soovida paraneda ja olla valmis vastu võtma abi ja tuge. Võib-olla suurem osa sinu paranemisteekonnast toimub üksi, või võib-olla see hõlmab palju kogukondlikku tuge või individuaalset teraapiat. Ükskõik, milline tee see loomulikult võtab, on sul parim võimalus hästi taastuda, kui sa oled avatud toetusele.
  
• Leia õige abi: Trauma võib mõjutada nii su füüsilist kui vaimset tervist, seega on oluline leida õige abi mõlemale. Võid pöörduda oma perearsti poole, et saada nõu, kuidas hoolitseda oma keha eest ja vältida traumajärgseid terviseprobleeme. Võid ka otsida professionaalset abi oma vaimse tervise jaoks, näiteks psühholoogi, psühhiaatri või nõustaja, kes on spetsialiseerunud traumale ja PTSD-le. Nad võivad pakkuda sulle erinevaid ravivõimalusi, nagu psühhoteraapia, ravimid, kognitiiv-käitumuslik teraapia, silmade liikumise desensibiliseerimine ja uuesti läbi töötamine (EMDR) või muud tehnikad, mis aitavad sul oma traumaga toime tulla ja sellest üle saada.
  
• Ühendu teistega: Trauma võib sind panna tundma end üksildase ja isoleerituna, aga sa ei ole üksi. On oluline ühenduda teiste inimestega, kes mõistavad sind ja toetavad sind. Võid rääkida oma lähedastega, sõpradega, usaldusväärsete inimestega või liituda tugigruppidega, kus saad jagada oma kogemusi ja kuulata teiste omi. See aitab sul tunda end vähem üksi ja rohkem osana kogukonnast, mis aitab sul paraneda. Samuti võid leida tuge ja lohutust oma usust, väärtustest või mõttest, mis annavad sulle jõudu ja lootust.
  
• Liigu füüsiliselt: Trauma võib panna sind tundma end lõksus oma kehas ja meeles, aga füüsiline liikumine võib aidata sul vabastada pinget ja stressi. Füüsiline aktiivsus võib parandada su meeleolu, tõsta su enesehinnangut, vähendada su ärevust ja depressiooni ning parandada su und. Võid valida mis tahes liikumisviisi, mis sulle meeldib ja sobib, näiteks kõndimine, jooksmine, rattasõit, tantsimine, jooga, võimlemine või spordimängud. Liigu nii tihti kui võimalik, aga ära pinguta üle. Leia tasakaal, mis on sulle mugav ja nauditav.
  
• Hoolitse enda eest: Trauma võib sind kurnata ja ammendada, seega on väga oluline hoolitseda enda eest ja oma vajaduste eest. Püüa saada piisavalt und, süüa tervislikult ja tasakaalustatult, vältida alkoholi ja narkootikume, mis võivad halvendada su sümptomeid, ja leida aega lõõgastumiseks ja meelelahutuseks. Tee asju, mis sulle rõõmu teevad ja mis tõstavad su tuju, näiteks loe raamatuid, vaata filme, kuula muusikat, mängi mänge, tee kunsti või käsitööd, külasta loodust või lemmikloomi. Ole enda vastu lahke ja kannatlik, ära kritiseeri ega süüdista ennast. Tunne uhkust oma saavutuste ja edusammude üle, olgu need suured või väikesed.
  
• Väljenda ennast: Trauma võib panna sind tundma segaduses, hirmul, vihaselt, süüdi või häbistatuna. Need on normaalsed tunded, aga sa ei pea neid endasse hoidma. Väljenda ennast ja oma tundeid erinevatel viisidel, mis aitavad sul neid paremini mõista ja töödelda. Võid kirjutada oma mõtteid ja emotsioone päevikusse, luuletustesse, lugudesse või kirjadesse. Võid joonistada, maalida, skulpteerida või teha muud kunsti, mis väljendab su sisemist maailma. Võid rääkida oma tunnetest usaldusväärse inimesega, kes sind kuulab ja toetab. Võid ka kasutada muid väljendusviise, nagu muusika, tants, teater või meditatsioon. Leia see, mis sulle sobib ja mis aitab sul end paremini tunda.
  
• Loo tähendus: Trauma võib raputada su maailmavaadet ja elu mõtet, aga sa võid leida uue tähenduse ja eesmärgi oma elus. Võid küsida endalt, mida sa oled traumast õppinud, kuidas see on sind muutnud, millised on su väärtused ja prioriteedid, mida sa tahad teha ja kuidas sa tahad elada. Võid leida inspiratsiooni ja motivatsiooni teistelt, kes on traumast üle saanud ja kes on kasutanud oma kogemust positiivselt. Võid ka anda oma panuse teiste heaoluks, näiteks vabatahtliku töö, annetuste, mentorluse või muu abistamise kaudu. See aitab sul tunda end kasuliku ja vajalikuna ning luua ühendust teistega.