Stress

Stress

https://www.pekonsult.ee/koroona.php

https://www.arengutee.com/stressitest.html

Tavaline stressiilming on see, kui inimesele tundub, et kõik vajalik on tegemata, kuid aega pole enam üldse. Sageli tulevad ülemäärase stressi olukorras tegutsedes pähe sellised mõtted nagu „ma ei suuda enam“,„seda on mulle liiga palju“, „millestki, mis ma teen, pole kasu“. Kas sina tunned mõnikord nii?

Stress tundub tänapäeval nii tavaline, et sellele ja sellega toimetulemisele pööratakse teenimatult vähe tähelepanu. Tegutsema hakatakse alles siis, kui stress on viinud mõne tõsisema haiguseni, kuid ravima peaks juba sümpomit, mitte tegelema tagajärgedega.

Reaktsioonid stressile on individuaalsed, kuid ülemäärane koormus ja 

stressitase võib viia tõsiste terviseriketeni. Suurt osa vaimse ja füüsilise tervise rikete ilmnemisest seostatakse eelkõige kumulatiivse, ägeda või ka traumaatilise stressiga.

Üks tuntumaid ja olulisemaid teadustöid stressi mõjust on ACE uuring, kus püüti selgitada, kuidas mõjutavad lapsepõlve negatiivsed sündmused inimese elukäiku ja tervist. Negatiivsete sündmustena kaardistati emotsionaalset, füüsilist või seksuaalset väärkohtlemist, aga ka emotsionaalset või füüsilist hooletusse jätmist. Uuriti koduseid olusid, nagu lapsevanema vaimse tervise häire, sõltuvus, vägivald perekonnas või ka lapsevanema viibimine kinnipidamisasutuses. Leiti, et mida enam oli negatiivseid lapsepõlvesündmusi, seda tõenäolisem oli erinevate raskuste tekkimine hilisemas elus. Näiteks kui neid oli üle nelja, oli südamehaiguste risk rohkem kui kaks korda suurenenud, enesetapukatse risk üle kahekümne korra suurem. Kui inimesel oli 1–3 negatiivset lasepõlvesündmust, suurenes alkoholismi tõenäosus ligikaudu kümme korda. Pikaajaline ja äge stress mõjutas antud uuringu põhjal nii närvisüsteemi, immuunsüsteemi, endokriinsüsteemi kui ka kardiovaskulaarsüsteemi arengut.

Lühiajalise liigse stressi mõjud on tavaliselt tuntavad erinevate valudena, näiteks pea- ja kõhuvalu, aga sageli tekivad ka unehäired, kiire ärritumine, keskendumisraskused.

Pikaajalise liigse stressi mõjud on tüüpiliselt ärevushäired, unetus, kõrge vererõhk, nõrgestunud immuunsüsteem, seedeelundkonna probleemid. Pikaajaline stress soodustab erinevate haiguste, sh depressiooni ja ärevushäirete, ülekaalulise ja südamehaiguste arengut. Tavapärased pikaajalise liigse stressi kaasmõjud on ülesöömine, ebatervislik toitumine, suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine, õnnetused ja vigastused.

Sümptomeid on mitmeid ning need võivad varieeruda. Näiteks:

– kergesti ärritumine
– peavalud
– haigused, mis tekivad just puhkuste ajal ning nädalavahetustel (eriti tihe on vastuvõtlikkus külmetushaigustele)
– unetus
– väsimus/tüdimus
– jne

Inimese keha ja hing suudab väga hästi ka stressi peita ja sa ise ei pruugi teadagi stressi olemasolust. Tegelikult on aga tegemist tugeva stressinähuga. Sellistel juhtudel võivad sümptomid olla suhteliselt ebamäärased ning raskesti tuvastavad. Näiteks:

– suudad töötada väga pikka aega, ilma et ilmneksid mingidki märgid väsimusest.
– omad vähe emotsioone ja tundeid (eriti juhtudel, kui tavaliselt reageerid tugeva ärrituvusega)
– suurenenud alkoholi, nikotiini, sigarettide jm narkootiliste ainete tarbimine
– uued ja mitte sinulikud käitumismaneerid
– suutmatus puhata
– apaatsus

Kui sa kannatad stressi all juba pikka aega, siis sa harjud sellega ning stressisümptomid ei pruugi tavapärasel viisil avalduda. Stress tabab millalgi ikka ning paraku siis palju tõsisemalt. Piisab vaid ühest tugevast raputamisest, kui käärimisprotsessi tulemusena viskab korgi pealt ära.

Sellised stressisümptomid võivad olla väga rasked:

– maohaavandid
– südamerikked
– väiksemad haigused (allergiad, naha sügelused, migreen jm )
– tõsised haigused (nt.artriit, vähk, diabeet)
– vaimsed probleemid (depressioon, paranoilisus jm)

 Turumajandusliku ühiskonna tekitatud väärpõhimõtted, et stress on näide nõrkusest ning et see tugevalt kahjustab inimese võimalusi olla edukas, on tegelikult teinud endale karuteene. Stress tundub kohati ületähtsustatud haigusena ning inimesed pigem suhtuvad probleemidesse eitavalt, kui hakkavad tõsiselt probleemiga tegelema. Kahjuks on aga probleem olemas ning kurb on vaadata väsinud noori inimesi; kuulda statistikat, et Eestis on kõige kõrgem meeste enesetappude arv; tunda järjest rohkem antidepressante võtvaid sõpru ja tuttavaid; näha jubedate haiguste all kannatavaid noori, purunenud suheteid ja õnnetuid lapsi, kes peavad väga noorelt täiskasvanuks saama jne.

Kehalised reaktsioonid:

  1. püsiv väsimustunne,
  2. sagedased kehalised kaebused,
  3. unehäired,
  4. isumuutused.

Emotsioonid:

  1. ärevus,
  2. võõrandumistunne,
  3. soov rohkem üksi olla,
  4. negatiivsus/küünilisus,
  5. depressioon / püsiv kurbusetunne,
  6. pingetunne,
  7. võimetus rõõmu tunda.

Mõtlemine:

  1. tüdimus pidevast mõtlemisest,
  2. sundmõtted,
  3. keskendumisraskused,
  4. huvipuudus,
  5. raskused otsustamisel ja prioriteetide seadmisel,
  6. mõtlemise jäikus,
  7. must-valge mõtlemine.

Käitumine:

  1. ärrituvus,
  2. teiste süüdistamine,
  3. vastumeelsus tegevuste algatamisel või lõpuleviimisel,
  4. eemaletõmbumine,
  5. soovimatus puhkust võtta,
  6. enese „ravimine“ tervist kahjustavate võtetega,
  7. hoolimatu/riskikäitumine.

Väärtused:

  1. kahtlemine elu põhiväärtustes, uskumustes;
  2. kõhklused elu oluliste valdkondade juures (elukutse, töökoht, suhted);
  3. ohutunne, ohvriks olemise tunne;
  4. illusioonide purunemine.

Tavaline stress on üldjuhul seotud konkreetse olukorra, sündmuse või õnnetusega, kuid kui stress kestab pikemat aega, võib see mõjutada inimese tervist.Teadlased on leidnud, et krooniline stress suurendab südamehaiguste, vähi ja vaimse tervise probleemide riski. Samuti vähendab see mälu võimekust, une kvaliteeti, keskendumisvõimet ja suurendab meeleoluhäirete riski. Näiteks on leitud, et epideemiad, looduskatastroofid, protestid, kliimasoojenemine ja teised maailma mõjutavad sündmused suurendavad oluliselt kroonilise stressi riski, sest tegemist ei ole kiiresti lahendatavate probleemidega.Selleks, et osata teha vahet kroonilisel ja tavalisel stressil, on teadlased reastanud peamised kroonilise stressi sümptomid:

  • Keskendumisraskused tööl
  • Nõrgenenud immuunsüsteem ja sagedased haigused
  • Suurenenud alkoholi või tubakatoodete tarbimine
  • Kaalutõus ja emotsionaalne söömine
  • Sage valu liigestes, lihastes ja kaelas
  • Abituse tunne
  • Otsustusraskused ja tahtmatus teha plaane
  • Nahaprobleemid nagu lööbed, akne või juuste välja langemine
  • Vähenenud sugutung

Kaassõltuvus

“Vajadus olla vajalik”

“Teate, ma pole kunagi kuulnud, et ta kaebleks. Ma ei tea, kuidas ta seda kõike suudab?  Miks ta sellega lepib?  Mida ta selles mehes üldse leiab?

Tavaliselt ei mõisteta, miks mõni pealtnäha tubli ja tugev naine on partneriks valinud sõltlase või on isegi vägivaldses suhtes, ega tee sellele lõppu.Seevõrd pühendunud kiindumuse müsteeriumile võib seletuse leida tavaliselt lapsepõlvekogemustest. Enamik meist saab täiskasvanuks ja jätkab rollis, mille võtsime endale peres, kust me pärit oleme. Paljudele  naistele tähendas see roll sageli oma vajaduste mahasalgamist teiste pereliikmete soovide täitmise nimel. Võib-olla sundisid olud meid liiga kiiresti üles kasvama, kuna pidime liialt vara, veel ebaküpsena võtma enda kanda täiskasvanu kohustused, sest ema või isa oli emotsionaalselt või füüsiliselt liiga haige, et oma vanemarolli täita. Võib-olla oli üks vanem surnud või lahus ja me püüdsime täita tühja kohta, aidates hoolitseda  nii oma õdede-vendade kui ka üksiku vanema eest. Me võisime elada ka koos mõlema vanemaga, kuid kuna üks oli ehk vihane või pettunud või õnnetu ja teine ei teinud sellest välja, sai meist usaldusalune, kes pidi kuulama nende suhete üksikasju, millega me ei suutnud emotsionaalselt toime tulla. Kuigi me olime selle ülesande jaoks liiga ebaküpsed, jõudsime selleni, et meie kaitsesime neid. Õppisime liiga vara ja põhjalikult, kuidas  hoolitseda kõigi eest peale iseenda. Meie enese vajadused armastuse, tähelepanu, hoolitsuse ja turvalisuse järele jäid rahuldamata. Olles õppinud maha salgama iseenese igatsust hoolitsuse järele, kasvasime üles, otsides võimalusi teha seda, milles me olime saanud osavaks: muretseda pigem kellegi teise soovide ja nõudmiste pärast, kui tunnistada iseeneda  hirmu, valu ja rahuldamata vajadusi. Hirmu üksinduse ees, hirmu, et meid ei armastata, hirmu olla väärtusetu, hirmu, et meid ignoreeritakse või hüljatakse või hävitatakse. Niisiis me aitame, aina aitame ja loodame, et meie hirm läheb ära ja meie tasuks on armastus.

Jaga seda postitust:

Sarnastel teemadel

Kaassõltuvus

Mis on kaassõltuvus? Kuidas see puudutab vähemal või suuremal määral enamikke inimesi läbi lähisuhete? Kaassõltuvus tekib lapseeas kogetud väärkohtlemise tagajärel.

Read More

Suhtemured

Kui märkate neid sümptomeid oma suhtes, võib teraapia olla soovitatav, et aidata leida lahendusi ja taastada tervislik suhe. Kommunikatsiooniprobleemid: Kui

Read More