Ärevushäire on psüühikahäire, mille korral inimene tunneb põhjendamatut, liigset või pikaajalist ärevust, mis segab tema igapäevaelu ja toimetulekut.
Psüühilised sümptomid: rahutus, võimetus lõõgastuda, pidev pingetunne, muretsemine, keskendumisraskused, hirm kaotada enese üle kontrolli, surmahirm, ebareaalsustunne, ärrituvus, unehäired, perfektsionism, soov kontrollida enda või teiste käitumist, tugev ja põhjendamatu hirm mingi situatsiooni või objekti ees, ootamatult esinevad mälupildid ja õudusunenäod, korduvad mõtted või käitumismustrid
Füüsilised sümptomid: hingeldamine, südamepekslemine ja kiire pulss, kõrge vererõhk, värinad kehas või vappumine, higistamine, lämbumistunne, iiveldus, ebameeldiv tunne kõhus, peapööritus, tuimus, kuuma- ja külmahood, kerge kõhulahtisus, isutus/õgimine, punetus, punastamine, peavalu, rinnavalu, värisemine, pehmed jalad, naha sügelemine, suukuivus
Ärevushäireid on mitut liiki, näiteks terviseärevus, sotsiaalfoobia, üldistunud ärevushäire, paanikahäire, agorafoobia, post-traumaatiline stressihäire, obsessiiv-kompulsiivne häire, foobia jne. Nende häirete sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt ärevuse põhjusest, raskusastmest ja kestusest.
Sotsiaalne ärevus:
Enne suurt pidu või sündmust tunned end närvis ja muretsed, et inimesed hindavad sind või mõtlevad sinust halvasti.
Sotsiaalne ärevus on mure selle pärast, kuidas teised inimesed sind näevad või hindavad.
Tuleviku pärast muretsemine:
Sa ei suuda lõpetada mõtlemist sellele, mis võib halvasti minna tulevikus, isegi kui sul pole selle kohta konkreetselt põhjust. See ärevus tuleneb tulevikusündmuste ette kujutamisest ja nende pärast muretsemisest.
Paanikahäire:
Paanikahäire on ärevushäire, mis põhjustab ootamatuid ja intensiivseid paanikahoogusid. Need hood võivad olla seotud tugeva hirmu ja ärevusega, ning neid võib tekitada ka kohad või olukorrad, kus inimene on varem kogenud paanikat. Võib tekkida tunne, et midagi väga halba võib juhtuda, kuigi tegelikult õhtu pole.
Nad võivad kogeda paanikahoogu, kui nad on rahvarohkes kaubanduskeskuses, kuna nad tunnevad end lõksus ja hirmul. Nende süda hakkab kiiresti lööma, nad hingavad raskelt ja võivad tunda, et nad ei suuda põgeneda. Isegi kui nad teavad, et nende hirm on ebamõistlik, ei suuda nad paanikat kontrollida.
Agorafoobia:
Agorafobia on ärevushäire, mille puhul inimene kardab kohti või olukordi, kust võib olla raske põgeneda või kust abi pole saadaval.
Tunned end ärevana, kui pead minema suurtesse rahvarohketesse kohtadesse, nagu kaubanduskeskus või ühistransport. Võid isegi vältida neid kohti ja eelistada jääda koju, kus tunned end turvaliselt.
Üldine ärevushäire (General Anxiety Disorder, GAD):
Selgitus: GAD on ärevushäire, mille korral inimene kogeb pidevat ja kontrollimatut ärevust ning muret erinevate igapäevaelu olukordade pärast.
Inimene, kes muretseb pidevalt tuleviku, töö, pere ja tervise pärast. Nad ei suuda keskenduda ühelegi ülesandele, sest mured valdavad neid pidevalt, isegi kui puuduvad konkreetsed probleemid.
Terviseärevus:
Terviseärevus on seisund, kus inimene on pidevalt mures oma tervise pärast ja võib tõlgendada normaalseid kehalisi sümptomeid ohtlikena.
Kas autorit võiks nimetada hüpohondrikuks? Alustuseks peeti terminit hüpohondrik üsna halvustavaks ja häbimärgistavaks. Kuid see oli ka liiga lai mõiste. Nüüdseks on selle asemel kaks vaimse tervise seisundit: somaatiliste sümptomite häire ja haigus(lik) ärevushäire (ingl.k somatic symptom disorder and illness anxiety disorder).
Kui keegi kogeb terviseärevust, võib ta näiteks tunda kerget peavalu ja hakkab kohe mõtlema, et tal võib olla tõsine haigus, näiteks ajukasvaja. Nad võivad pidevalt otsida arstidelt kinnitust oma hirmudele, kuigi meditsiiniliselt pole midagi viga.
1)Mure tõsise haiguse põdemise või saamise pärast.
2) Somaatilised sümptomid (sellisteks sümptomiteks võivad olla väsimus, nõrkus, valu, hingamisraskused jm) puuduvad või kui need on olemas, on need ainult nõrga intensiivsusega. Kui esineb mõni muu haigusseisund või on suur oht haigestuda mõnesse haigusseisundisse (nt on olemas tugev perekonna ajalugu), on see mure selgelt liigne või ebaproportsionaalne. Suur ärevus tervise pärast ja inimene hakkab kergesti muretsema oma isikliku tervisliku seisundi pärast.
3) Isik on ülemääraselt tervisega seotud käitumisega (nt kontrollib korduvalt oma keha haigusnähtude suhtes) või väldib kohanemisvõimet (maladaptive avoidance) – nt väldib arstide vastuvõttu ja haiglaid.
4) Mure haiguse pärast on olnud vähemalt kuus kuud, kuid konkreetne haigus, mida kardetakse, võib selle aja jooksul muutuda. Haigusega seotud muret ei seleta paremini mõni muu psüühikahäire, nagu somaatiliste sümptomite häire, paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, keha düsmorfne häire, obsessiiv-kompulsiivne häire või luululine somaatiline häire.
Jonathan S. Abramowitz, PhD, Chapel Hilli Põhja-Carolina ülikooli psühholoogia ja neuroteaduste professor ning obsessiiv-kompulsiivsete häirete ekspert : „Selle asemel, et arvata, et hüpohondrikud tahavad lihtsalt kogu arstide tähelepanu, siis ei – need on inimesed, kellel on õigustatud mure oma keha ja haiguste pärast. Nad ei mõtle seda asja välja. Nad märkavad kehalisi aistinguid, mille pärast nad on mures. Kehaaistingud ei ei pruugi tähendada, et midagi on valesti, kuid osad inimesed märkavad neid ja reageerivad sellele. Ja neil on katastroofilised hirmud ja uskumused, nagu inimestel, kellel on muid ärevushäireid, nagu paanika, OCD ja muud sellised.“
PTSD (Posttraumaatiline Stressihäire):
PTSD on ärevushäire, mis võib tekkida pärast traumeerivat sündmust, näiteks sõda, loodusõnnetust, röövimist või õnnetust. See on levinuim käsitlus, kuid posttraumaatilise stressihäire võib saada iga inimene, kes on kestvas pinge ja stressisituatsioonis ja olukorras, mis on tema psüühele raske.( Ka nt vaimselt/füüsiliselt vägivaldses suhtes olemine, töökiusu kogemine) See häire võib põhjustada hirmu, ärevust ja olukorra uuesti läbielamist, mis võib jätkuda pikalt peale toimunut.
Kui inimene on kogenud midagi, mis on tema psüühika jaoks vastuvõetamatu, mida ta ei suuda läbi töötada või milles ta on üksi, ilma toetuseta, on tegemist traumakogemusega. Inimene võib kogeda õudusunenägusid, korduvaid ketravaid mälestuspilte ja ärevust, kui mingi sündmus, isik, koht, olukord,lõhn või muu käivitav tegur meenutab neile läbielatut. See on ärevushäire, mis võib tekkida pärast traumeerivat sündmust ja põhjustada intensiivseid stressireaktsioone, millel on püsiv mõju inimese igapäevaelule.Pidevas stressiseisundis elamine muudab inimese hakkamasaamise elu igapäevaste ülesannete, suhetega keeruliseks. Raskused tekivad nii eraelus kui töökeskkonnas.
Näiteks pärast liiklusõnnetust võib inimene kannatada PTSD all. Isegi kuude või aastate möödudes võib neil olla ärevus ja hirm autoroolis istumise ees. Nad võivad tunda paanikat, kui kuulevad kummalisi hääli liikluses või sõidavad samas kohas, kus õnnetus juhtus. See ärevus võib mõjutada nende võimet normaalselt autoga sõita ja tugevasti häirida nende igapäevaelu.
Obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD):
OCD on ärevushäire, mille korral inimene kannatab korduvate sunduslike mõtetega, mis sunnivad neid tegema korduvaid sundkäitumisi või rituaale, et vähendada ärevust, isegi kui need käitumised on ebaloogilised.
Kujutage ette inimest, kellel on OCD ja kellel on obsessiivne hirm saastatuse ees. Iga kord, kui nad midagi puudutavad, tunnevad nad vajadust korduvalt ja põhjalikult käsi pesta. Nad võivad kulutada tunde päevas selle rituaali tegemisele, isegi kui see häirib nende igapäevaelu ja tööd.
Foobia:
Foobia on ärevushäire, mille puhul inimene kogeb intensiivset hirmu ja ärevust konkreetse objekti või olukorra suhtes, mis tegelikult ei ole ohtlik.
Üks levinumaid foobiaid on ämblikufoobia. Inimene, kellel on ämblikufoobia, võib tunda põhjendamatut hirmu ja ärevust iga kord, kui nad näevad ämblikku. Nad võivad isegi vältida kohti, kus ämblikud võivad olla (nt keldrid või aiad), et vältida selle hirmuteguriga kokkupuudet.
